kolleegide teenindamiseks. Koguhoidlad Hoidlad on arvestatud muuseumi praeguste ja tulevaste kogude hoidmiseks. Hoidlate asukoht hoone keldris võimaldab hea ühenduse näituseruumide, näituste ettevalmistamise ruumide, laadimisruumi ja restaureerimise töökodadega. Hoidlates tagatakse nõuetekohane temperatuuri ja niiskusreziim. Restaureerimistöökoda Uues hoones on nüüdisaegsele tasemele vastav restaureerimisosakond, mis kindlustab praeguste ja tulevaste kogude restaureerimise ning säilimise. Vajalikud ruumid ja sisustus on ette nähtud maalide, graafika ja skulptuuride restaureerimiseks, samuti polükroomse puidu ja raamide restaureerimiseks. On olemas tööks vajalik keemialabor ja röntgeniaparaat. Ruumiprogramm ja varustatus tagab muuseumi kogude restaureerimise ja korrashoiu kõrgel tehnilisel tasemel ning vajadusel teenindab ka tellijaid väljastpoolt muuseumi
1950. a. alguses hakati koostama Tartu ülikooli ajaloo ning õppejõudude ja kasvandike bibliogtaafia kartoteeki. 1951. aastast sai uueks direktoriks Aimi Hiir. Kirikust ümber ehitatud hoone võeti õpperaamatukoguna kasutusele 1956.aastal. 1957.aastal lõpetati ligi kümme aastat kestnud raamatuvarade inventeerimine. 1958.a. nimetati raamatukogu teaduslikuks raamatukoguks, seoses sellega suurenes koosseis, avardusid võimalused bibliograafia- ja teadustööks, kujundati välja restaureerimisosakond. Regulaarselt hakkasid ilmuma raamatukogu publikatsioonid, toimuma teaduskonverentsid, seminarid. 1962. aastast sai raamatukogu juhatajaks Laine Peep, kes oma pikaajalise ja sisuka tööga asetus oma varasemate teenekate eelkäijate Karl Morgensterni ja Friedrich Puksoo kõrvale. Publitseeriti esimene aastaraamat ,,Tartu Riiklik Ülikool. 1960.a. ilmunud tööde bibliograafia". Jätkus raamatuvarade kiire lisandumine, ulatudes aastas 50 000- 60 000 trükiseni.