kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo
Taastatud on Raekoja esialgsele lähedane sise- ja väliskuju, konserveeritud ja restaureeritud on Dominiiklaste kloostri säilinud ehitusosi. Algsele lähedasel kujul on taastatud Neitsitorn ja Lühikese jala väravatorn, samuti sõjas rängalt purustatud Niguliste kirik. Restaureeritud on ka paljusid keskaegseid elamuid ja aitu, säilitades, tuues esile ja sageli ka taastades neis ajaloolised konstruktsioonid. Suur osa ajaloolisi hooneid on neil aastatel käinud läbi restaureerijate käe alt. Tallinna ajaloo uurimisele ning selle ehitiste restaureerimisele on alates 1950ndatest aastatest andnud oma panuse paljud arhitektuuri- ja kunstiajaloolased. Tuntuimatest nimedest võiks nimetada Villem Raami, Helmi Üprust, Rein Zobelit, Rasmus Kangropooli, Teddy Böcklerit ning Boris Duboviki. Paljud ajaloolised ehitised on restaureerimisel kohandatud uutele, neile sobivatele funktsioonidele. Nii
annaabi.ee 
