oma õiguste eest. Eeesti ühiskonnas seostub vaesus eelkõige ulatuslike majanduslike , poliitiliste ja sotsiaalsete muutustega. Üldiselt edukate poliitiliste ja majandusreformide sotsiaalne hind on osutunud ootamatult kõrgeks, väljendudes paljude inimeste heaolu ja elukvaliteedi languses, sotsiaalse stressi, vaesuse ja kuritegevuse kasvus. Eestis on vaesusest või vaesusriskist ohustatud pool elanikkonnast , sh.kolmandik sellest on ressursitasemega alla vaesuspiiri. Viiendik elab otseses vaesuses ja viiendik toimetulekut ohustavas vaesuses. Kas vaesusest on võimalik välja pääseda? Vaesuse leevendamise kui protsessi eesmärk on vaesuspiirist allpool oleva elanikkonna majandusliku ja sotsiaalse haavatavuse vähendamine ja vaesusriskide alandamine ning võimaluste loomine inimeste elujärje parandamiseks, inimkapitali arenguks ja paremaks rakendamiseks. Vastavate tegevuste eesmärgiks on seatud vaesuspiirist allpool oleva
Kuna vaesus mõjutab toitumist ja vaesest perekonnast pärinevad lapsed sageli toituvad ühekülgselt, siis viimastel aastatel on Eesti koolides õpilastele lõuna tasuta. Tasuta koolilõuna tagab selle, et vähemalt korra päevas saab laps korralikult kõhu täis. Analüüsides lapsi kui omaette isikute rühma, selgus, et lapsed on Eesti ühiskonnas vaesuse poolt kõige haavatavamad isikud. Mida noorem on laps, seda suurema tõenäosusega elab ta ressursitasemega, mis on alla vaesuspiiri. Kuni kümneaastastest elab vaesuses 48%, 10–19aastastest 44%. Otseses vaesuses elab kolmandik väikestest lastest ning 13% elab toimetulekut ohustavas vaesuses. Seega on väikestel lastel oluliselt suurem oht sattuda otsesesse vaesusesse kui ülejäänud elanikkonnal keskmiselt. (Vaesuse leevendamine Eestis;ÜRO arenguprogramm Eestis 2001). Lapse vaesus on ohtlikum kui eaka inimese vaesus. Vaesuse tõttu pidurdub lapse potentsiaalide väljaarendamine
annaabi.ee 
