(Joonis 1. Eestis registreeritud äriühingud ja FIE-d seisuga 01.09.2005. a, Statistikaameti andmed) Joonis 1. järgi saame järeldada, et kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on FIE ja OÜ. 14 2.1 Missugune vorm siis valida? Panen ennast äriühingut alustava ettevõtja rolli ja püüan mõelda missugune oleks minu jaoks sobivaim äriühing. Ressursipiirangute tõttu jääb sõelale füüsilisest isikust ettevõtja, usaldusühing, osaühing. Täisühingu jaoks pole mul piisavalt kapitali ega parnerit, keda suudaksin täielikult usaldada, sama kehtib ka usaldusühingu kohta. Aktsiaseltsi algkapitalinõue 25 000 eur pole minu jaoks reaalne, seega jääb ka see kõrvale. FIEde umbusaldamine ja ebamäärane laienemisvõimalus ei soosi ka selle variandi valikut. Kõige reaalsem ja minu silmis parim variant on osaühing (OÜ), millel on kõige madalamad
Kesk ja Isa-euroopa postkommunistlike riikide sead on eesti silma paistnud kõige radikaalsema avaliku sektiri vähendajana. Põhjusi selleks võib leida nii esimeste üleminekuaastate rahvusvahelisest keskkonnast, kus domineerisid neoliberaalsed arusaamad valitsemisprobleemidest ja neile sobilikest lahendustest, kui ka Eesti seest, kus need arusaamad leidsid juurdumiseks viljaka pinnase. Isamaaliidu ja Reformierakonna pikk staaz valitsuses, kombineerituna väikese üleminekuriigi ressursipiirangute ja ülemaailmse majanduskriisiga, on avaliku sektori reformide ideaaliks andnud ,,õhukese riigi" mudeli, mis kulutab võimalikult vähe ühiskondlikku ressurssi. Seda on toetanud ka üsna lihtsakoeline avalik diskussioon, kus usk riigi kokkutõmbamise võimalustesse, ilma et see tooks kaasa avalike teenuste kvaliteediprobleeme, näib kohati olevat piiramatu. 8. Loeng: maksud ja riigi tulud (Ringa Raudla) Karsten Staehr, 2005, `Maksustamine Eestis vajab see reformimist
annaabi.ee 
