ainete testimine ja märgistamine, joogivee-, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine. *Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis aga praktiline vajadus. *Kuna 1970- ndatel aastatel oli ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. *Tekkis probleeme näiteks puhta joogiveega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika *Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Näiteks avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. *Paljud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada Euroopa Ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. *Kuni 1987
Esimesed keskkonnadriektiivid olid suunatud selliste teemade reguleerimisele nagu ohtile ainete testimine ja märgistamine, joogivee-, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine. Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis praktiline vajadus. Kuna 1970ndatel aastatel ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. Tekkisid probleemid puhta joogiveega. Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada euroopa ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. Kuni 1987. aastani ei olnud euroopa liidul ühtset keskkonnapoliitikat.