Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga natakse ette standard, mille alusel arnegut hinnata:areng on see, mis viib organusatsiooni lõppseisundisse. Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel:organisatsiooni keskkond ja ressurisd piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. Teleoloogilise teooria kohaselt ei ole muutusel kindlat kulgemise trajektoori, küll aga lähtub see organisatsiooni kõrgematest struktuuriüksustest, sest muutuse lõppeesmärk, mille poole hakatakse liikuma, sõnastatakse juhtide poolt
Seal kasvavad pisikesed ja punased taimed. Loopealsed on üsna liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet- mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju, ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele. Suktsessiooniline aeg- primaarne sekundaarsele. Primaarne algab taimestamata pinnastikust. Sekundaarne- kasvab pärast hävingut. Evolutsiooniline aeg- kehtib suur printsiip- liike on juurde tulnud, mitte hävinenud. Taimedel on ressurisd jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks. 41.Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil (konspekt); Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Kontsentreetume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi. Lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada graafilist meetodit ja joonistada välja nn dominantsuse diversiteedi mudel. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras