alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1. Süllaabiline ehk silbiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot -- retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides 2. Neumaline ehk rühmaline stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm -- tüüpiline antifoonidele 3. Melismaatiline ehk kaunistatud stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega -- tüüpiline responsooriumitele Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud traditsiooniga, mis sageli seotud ka improvisatsiooniga ning seetõttu võis mitmekesi koos lauldes kohati esineda ka mitmehäälsuse elemente. 8.-9. saj. kui tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul, tekkis ka vajadus need tekstid ja noodid kirja panna. Gregooriuse laulu kõige varasemad noodinäited pärinevadki 8.-9. saj.-st. Esialgu pandi muusika kirja neumadega (kr neuma- märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale.
Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm kõige levinum antifoonides Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga ratsionaalsem ja "grammatilisem". 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki (lk. 35) Kloostripäev sisaldas: Officium lihtne tunnipalvus, mida peetakse vähemalt 8 korda päevas ja Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus.