nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1)
matemaatika seaduspärasuste (Descartes, Harvey, Boerhaave, Hoffmann). Nimekirjas viimane nt on öelnud: "Mehaanika on kõikide nähtuste põhjus, allikas ja seadus". 26 William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseks). Pärast seda kui Boyle oli tõestanud, et õhk on vajalik eluks ning Lower näidanud, et veri muutub kopsu läbinult heledaks, hakkas kujunema arusaam hingamisest ja vastavast ainevahetusest. Harvey püsis mõnes aspektis siiski veel Aristotelese lainel, rääkides südamest, kui nö kesksest organist jutt siinkohal käib nö hingedest. Harveyd peetakse lisaks ka embrüoloogia rajajaks ex ovo omnia olevat tema sentents
annaabi.ee 
