asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel. Soodustavad tegurid Pneumokonioosi soodustavad tegurid on räni-, kivisöe-, asbesti-, berülliumi-, raua-, alumiiniumi- ja puuvillatolmune keskkond ning respiraatorite puudumine nendega kokkupuutuvatel inimestel. Sümptomid Haigusnähud kujunevad välja pika aja jooksul. Kopsutolmustus põhjustab pikaajalist köha, hingeldust ja õhupuudustunnet. Mõnikord vaevusi ei esine ja kopsutolmustus leitakse juhuslikul kopsu röntgenülesvõttel. Ravivõimalused Juba tekkinud tolmustust ei saa ravida, seetõttu on oluline tolmuga kokkupuute vältimine, tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja
põhjustada kopsuvähi umbes kaheksa korda tõenäolisemalt kui radoon. Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad seal kaua, ei lagune keemiliselt ega tule sealt välja nagu paljud muud kübemed. Suitsetamine suurendab asbestiga kokkupuutuvatel inimestel vähiohtu veelgi. Asbesti ohtlikkuse tõttu on selle kasutamisest täielikult loobutud. Ohud peituvad peamiselt ehitiste lammutustöödel, kus on respiraatorite ja muude kaitseabinõude kasutamine vältimatu. On tekkinud kahtlus, et ka nn mineraalvillade kiud pole täiesti ohutud. Anorgaaniliste kiudude mõju avaldubki asbesti tolmust tugevamini. Seda tingib asjaolu, et kiud ärritavad nahka ja ülemisi hingamisteid, tekitades nohu, köha ja silmade ärritust. Põhilisi sisekliimale esitatud nõudeid tsiviilhoonetele Eesti Vabariigis sisaldab EPN 12.2 ,,Sisekliima", millest väljavõte on esitatud järgnevalt. Loomulik ventilatsioon
sõltuvad asjaolud, nagu toitumine, suitsetamine, samuti kutsetegurite arvestamine. Kokkuvõttes taandubki kogu vähktõve esmane profülaktika praktiliselt kahe ülesande lahendamisele- soodsa elukeskkonna ja innimeste elulaadi säilitamine ning kujundamines selliselt, et kantserogeenne oht oleks välistatud või minimaalne. Nüüdisaegsete arusaamade järgi on sel viisil kuni 1/3 vähijuhtudest välditavad. Kutsekasvajate profülaktika: · Individuaalsed meetmed maskide, respiraatorite kasutamine; erirõivaste kandmine; naha puhastamine, hooldamine; kinnaste, põllede kandmine; enese jälgimine; kaitsesalvide, pastade kasutamine. · Meditsiinilised meetmed instruktaaz kutsekahjustuste vältimiseks; töökaitse eeskirjade täitmise kontrollimine; eel- ja perioodilised läbivaatused; teisele tööle üleviimine; instruktaaz enesejälgimiseks. · Tehnilised , sanitaarhügieenilised meetmed hoiatavad etiketid taaral, pakenditel;
Pideva vooga CPAP Patsient saab pidevalt värsket hingamisgaasi. CPAP intensiivsus seadistatakse PEEP-ventiili abil nii, et patsiendil oleks küllaldane hingamisvoog ja tal poleks vaja teha pingutust hingamiseks. Hingamisgaasi voog peab olema vähemalt samal tasemel või suurem kui patsiendi enda sissehingamisvoog. Siiski ei tohi see olla ka liiga suur, sest patsiendil tuleb ületada see voog väljahingamisel, mis nõuab jälle suuremat pingutust. Nõudlusvooga CPAP Tänapäevaste respiraatorite puhul kõige sagedamini kasutatav süsteem. Respiraator mõõdab rõhku hingamissüsteemis. Kui see rõhk langeb alla seadistatud CPAP-taseme (seadistamine 78 Atelektaas – kopsuosa, kuhu õhk ei pääse 743 toimub väljahingamisventiili abil), siis avaneb nõudlusventiil ja hoiab sissehingamisvoo vajalikul tasemel, et rõhk oleks normaalne. Kui saavutatakse vajalik rõhutase, lõpeb ka hingamisgaasi juurdeandmine
annaabi.ee 
