koju oma pere juurde. Viimase stseeniga muutub kassett sõpruse, üksmeele ja rahu tähiseks. 6 1.4. Sotsialiseerumine Filmi alguses võib Ivo puhul ehk rääkida desotsialiseerumisest, kuna küla tühjenemine inimestest sealhulgas tema tütre lahkumine Eestisse, poja hukkumine rindel ning elamine poja matmispaigas on kindlustanud teatava erakuelu. Ahmedi ja Nika saabumine majja toob endaga kaasa teatava sunniviisilise resotsialiseerumise, mille käigus nii Ivo, Ahmed kui Nika peavad selgitama või isegi kaitsma oma rahvusest tulenevaid väärtuseid. Kõigi meest mina-pilt oli vormitud nende kultuuridele iseloomulike omaduste poolt. Neil kõigil oli erinevad arvamused kultuurist, religioonist ning sõjast. Üks omadus, mis neil kõigil aga sarnane oli, oli tänulikkusse tundmine oma päästja vastu ja tema austamine. Kõige suurem mina-pildi muutus toimus aga Ahmedi juures. Kui Ivo ta
Mingil hetkel, hakkas Driss aru saama seal ümbritsevate inimeste suhtlus- ning käitumisnormidest. Resotsialiseerimine toimus samuti Drissiga, sest Philippe’i ja tema elukommete tõttu hakkab ka Driss seal elades omandama neid samu väärtusi. Ta hakkab nägema kunsti oma silmade läbi. Maalib ka ise ühe maali, mis hiljem suure raha eest ära ostetakse. Samuti tutvustab Philippe talle klassikalist muusikat. Samuti võib resotsialiseerumise välja tuua ka Philippe’i näol, sest Driss õpetab teda rohkem elust rõõmu tundma ning hakkas ka Drissi kommetega nö harjuma. Desotsialiseerumine toimus antud filmid Drissi ning tema „venna“ vahel. Noorem tegeles narkotegevusega ning kui Driss sellest teada sai tegi ta kõik selleks, et oma venda sellest päästa. Käis tal isegi politseijaoskonnas järgi ning hiljem poiss jättiski selle tegevuse ning eemaldus sellest rollist ja pundist, mis ta halvale teele suunas.
annaabi.ee 
