"Psühhopaadid ja sarimõrvarid" jõuti järeldusele, et sarimõrvarid, kes külmavereliselt vägistavad ja tapavad oma ohvreid, ei allu tavaravi meetoditele. Nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Teadlaste arvamus · «Meile pole teada ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite resotsialiseerimist (ehk tagasipöördumist vägivallata ühiskonda),» ütles USA psühholoog Candice A. Skrapec. «Kes leiutab nende ravimiseks tõhusa meetodi, saab kindlasti Nobeli preemia.» · Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. «Nad omandavad üha paremaid võtteid, kuidas kaasinimestega manipuleerida, neid petta ja ära kasutada,» ütles Kanada teadlane
positsioonil, on toeks kriminaalõiguse sotsiaalriiklikule funktsioonile. Kriitika: õigusriikliku aspekti silma pidades karistatakse kurjategijat juba nagu ette, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei paneks. Samuti ei räägi eripreventsiooni teooria karistustest midagi, mis annab võimaluse kehtestada tähtajatuid karistusi. Veel, juhukurjategijad, ettevaatamatusest kuriteo toime pannud isikud jne, ei vaja ümberkasvatamist ega resotsialiseerimist. Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 9 Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija)
ja ei saa adekvaatset informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta (pimekurdid). Kui nad hiljem ühiskonda satuvad, ei jõua nende arengutase kunagi järele teiste inimeste arengutasemele. Resotsialiseerimine isiku tagasitoomine ühiskonda, kui ta mingitel põhjustel on pidanud olema ühiskonnast eemal (vanglast vabanenud isikud). Desotsialiseerimine isiku väljarebimine sotsiaalsest kontekstist, tema isoleerimine ühiskonnast (isik, kes on vanglas, psühhiaatriahaiglas). Vajavad hiljem resotsialiseerimist. Sotsialiseerumise üheks liigiks on õiguslik sotsialiseerumine ettekujutuste tekkimine oma sotsiaalsest rollist ja kohast ühiskonnas. Isiku poolt normatiivsete standardite, õiguspärase käitumise omandamise protsess. Eristatakse 3 liiki õiguslikku sotsialiseerumist: · Õppimise teel elementaarsete õigusalaste teadmiste omandamise teel. · Kogemuse kaudu arvesse tulevad isiklikud ja teiste kogemused. Õpitakse enda ja
raskendavad kontrolli. Ühtlasi soodustab vangide pidev koosviibimine ka vangide vaheliste kuritegude toimepanemist ja raskendab selliste kuritegude avastamist. Üldreziimil kinnipidamise mõjud on tuntavad ka pärast vangi vabanemist. Alalise koosviibimise pinnalt tekkinud konfliktid jäävad reeglina püsima ka pärast vabanemist, mis viib tavaliselt uute grupiviisiliste kuritegude toimepanemisele. Seega ei soodusta üldreziim resotsialiseerimist ja suurendab märkimisväärselt retsidiiviohtu.99 Eelnimetatud puuduste tõttu on ka Eesti vanglasüsteemi arengul vangistusseadusega võetud suund nn segareziimi100 rakendamisele, mis tähendab, et päeval on vangidel lubatud vabalt liikuda vangla territooriumil, kuid ööseks eraldatakse vangid neile ettenähtud kambritesse või tubadesse. Paraku ei võimalda Eesti vanglaehituse tänane seis siiski täielikku segareziimi rakendamist nii, nagu see toimub teistes Euroopa riikides:
annaabi.ee 
