häälte puhul põhivõnkumisega võrdse suurusega erinevusi võrdsetena, üle 1000 Hz logaritmiliselt kõrgemate häälte puhul tajub võrdse toonimuutusena iga selle kahekordistumist. 55. Kuidas me tajume helitugevuse muutumist? Kuuldava heli valjuse määrab intensiivsus mida suurem intensiivsus, seda tugevamini tajutakse heli. 56. Kuidas me tajume hääle kõla? Eri kõlaga häälikuid tajutakse kõnes eri häälikutena. Kui kõnetraktis resoneerub palju suhteliselt madalaid hääli, siis öeldakse, et hääle kõla on tume, kui kõrgeid, siis hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad seda, millise häälikuna seda tajutakse. 57. Missuguste eesti keele foneetiliste joonte tajumist on testitud? Enim uuritud on vokaalitaju ja vältetaju. Konsonandid Bilabiaalsed: P, B helitu klusiil M heliline nasaal W heliline poolvokaal Labiodentaalsed: F frikatiiv (spirant) V frikatiiv (spirant) Alveolaarsed:
Klusiilide moodustamisel 3 faasi: sulu moodustamine, hoidmine ja vallandamine. Klusiilide kvaliteedierinevused tulevad esile nii sulu vallandamise faasi kestuses kui siiretes vokaalile: 1) k puhul on F2 siire langev, F3 tõusev 2) p puhul on F2 siirded enamasti tõusvad, langevad o ja u ees 3) t puhul on F2 siirded enamasti langevad, tõvad i, e, ü ees. Frikatiividele on iseloomulik nn valge müra (õhu hõõrdumine vastu kõnetrakti seinu). Müra läbib kõnetrakti, resoneerub ning frikatiiv saab akustilise kvaliteedi. Kõne liigendamine Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna.
Kui sundiva jõu sagedus on ligilähedane süsteemi omavõnkesagedusele, siis osutub võnkuv süsteem eriti vastuvõtlikuks välisjõule ning tekivad suure amplituudiga võnkumised. Seda nimetatakse resonantsiks. o Vibratsioon väikese amplituudiga mehhaaniline võnkumine, värisemine. >2 Hz algab organite resonants, 5 Hz, 9 Hz resoneeruvad neerud, 20 Hz resoneerub pea õlgade suhtes. Kõige ebasobivamaks loetakse sagedusi alla 12 Hz, eriti 4-8 Hz. · Lainevõrrand. o Laineks nimetatakse ruumis levivat võnkumist. Üksikud keskkonnaosakesed piirduvad liikumisega tasakaaluasendi ümber. Pikilained, ristlained. o Lainevõrrand: z(t) = a cos 2 ( - ) , T-periood, a-amplituud, -laine pikkus. · Energia levimine lainega. o I = ½ a² ² u , -ringsagedus, u-laine levimiskiirus. (Umovi vektor lainega
näiteks tõusumärk, MC või majade tipud. Teooria põhineb sellel, et sa oma elu kaudu sümboolselt esindad planeetide positsioone oma sünnihetkel. Need planetaarsed positsioonid, mis Kosmos hülgas peale sündi, on jäänud inimesele meelde, kes käitub kui elusühendus nende ammuhüljatud positsioonidega. Kui transiidis planeet jõub ühte sellisesse "mäletatud asendisse", siis ühendus - inimene, mis sisaldab nende mälestust - vastab või resoneerub. Vastus on kui harfikeeled, mida häälestamiseks ükshaaval tõmmatakse. Transiidis planeet tõmbab mõnda eriti hästi meelesolevat positsiooni, pannes kõlama häälest ära heli, kuni üksiku keele heli korrigeeritakse. Ennustava astroloogia maailmas transiitide sümboliseeritavaid sündmusi - või ka mõnda teist tehnikat - ei nähta kui juhuslikke sündmusi, mis instrumendi helist ära ajavad, vaid hoolika mõistva muusiku puudutusi, mis harfi häälestavad
annaabi.ee 
