Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess
Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir.Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav
liinil? Kahejuhtmeline liin, kus energia liigub ning kui lisada teine samasugune ja veel ning see moodustab silindri, mida võib vaadelda kui võnkeringi milles on mahtuvus on hajutatud ja voolud kulgevad läbi induktiivsuse ja energiad koonduvad MV energiaks Elektri väli jääb õõnsa silindri kahe põhja vahele ja ei pääse sealt välja. Häälestades geneka resonantsi õõsresonaatori omasagedusega tekib resonaatoris võimendunud signaal. Selle signaali välja juhtimine vibraatori abiga saame võimendunud signaali. Õõsresonaator moodustab nagu antenni, temas tekib seisev laine. Neid kasutatakse võnkumise tekkimitamiseks ja võimendamiseks ning erinevate lainejuhtide ühendamiseks. Kuna võnkering ja liin omavad suuremaid kadusid, õõnesresonaator on varjestatud ja väli ei lähe välja poole. Puuduvad isolaatori, liini ja kondensaatorikaod.
koos impulsiloenduriga."25 5.11 Mõõtmine lasergüroskoobi abil ,,Ringlaseris jooksevad pidevalt teineteisele vastu kask laserkiirguse lainet. Kui resonaator onpaigal, siis on võnkesagedus mõlemas laines sama kui aga resonaator panna rõnga 23 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 113 24 Sealsamas, lk 114 25 Sealsamas, lk 114 16 tasapinnas pöörlema, siis kulub ühel lainel resonaatoris täistiiru tegemiseks rohkem, teisel aga vähem aega. Laserkiiruse sagedus sõltub resonaatori läbimiseks kuluvast ajast, seepärast tekib pöörlemisel vastassuundades levivate lainete sageduste vahel erinevus. See diferents on võrdeline pöörlemiskiirusega. Vastavalt on ka interferentsribade nihkumise kiirus seadme väljundis võrdeline resonaatori pöördumise nurkkiirusega. Registreeriv seade muundab heleduse muutudes voolutõugeteks
annaabi.ee 
