loosungitega ümbritsetud, esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak, siis Neeme Ruus, Paul Keerdo, Hirsch, mag Harald Haberman, Lepik ja dr Viktor Hion. K. Jalak märkis muuseas, et 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuid seda ei ole saadud. Tänu Punaarmeele oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N. Liidu valitsus armastab rahu. Järgmisena kõneles N. Ruus, kes esitas resolutsioonid, mis tulid hääletamisele. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Veel võtsid sõna P. Keerdo ja teised. Hiljem siirdus rongkäik Tähtvere parki, kus jätkati koosolekut ja oodati uue valitsuse moodustamise teadet. Pärnus Pärnus toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja Kumm.
Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Seal ka peeti kõnesid. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Pärnus toimus ka. Ultimaatumivalitsus. 21. juunil kell 18.00 esitas Vares Pätsile ue valitsuse koosseisu ja ekll 22.15 kuulutati see välja raadios. Uues valitses ei olnud ühtegi kommunisti ja väliselt võis seda vaadelda kui poliitilise võitluse tulemit. Tuumiku moodustasid pahempoolsed sotsialistid ja vasakpoolse ilmavaatega haritlased
12 liikmest lõpphääletusel pooldas seda varianti 10, vastu olid vaid Lev Kamenev(Rosenfeldt) ja Grigori Zinovjev (Jevsei Radomõslski). Järgnevalt Kamenev ja Zinovjev käivitasid Petr enamlikes parteiorg-s vastupropaganda. Peamiseks argumendiks, et Petr nõukogu on juba enamlaste kontr all ja vägivaldset riigipööret pole vaja. Lisaks arvati, et väljaastumine võib osutuda enneaegseks. Neil oli ka toetajaid, suur osa enamlikest parteiorg-st Petr-s olid vastu võetud resolutsioonides nendega nõus. Erimeelsuste ületamiseks kutsuti kokku 16.okt KK laiendatud istung. Lenin ja Trotski surusid oma plaani läbi, ainsatena hääletasid vastu samad kaks. Kamenev protesteeris ametlikult ajalehtedes vägivaldse riigipöörde katse vastu, sattus Lenini vahkviha alla. 16.okt nõupidamine oli viimane oluline otsus, siis selge, et enamlaste partei läheb vägivaldse riigipöörde teed ja ühitab selle ajaliselt II nõuk kongressiga. 4.loeng- 19.veebruar Pärast 16
annaabi.ee 
