enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks
tagasi juba neertorukeste algusosas, enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon – mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime