.. Kui populaarne ajakirjandus meist nii palju kõneles, siis oli põhjuseks see, et nad tahtsid kehtestada valemit: De Gaulle võrdub uuendused, nii kinokunstis kui mujal. Kindral saabub, Vabariik muutub, Prantsusmaa on uuestisündinud!“ (Chabrol & Laffont, 1976) Kuigi „Prantsuse uus laine“ jõudis filmikunstini küll ülekantuna, jättis uuendusi soovivate režissööride, eeskätt François Truffaut, Jean-Luc Godard, Claude Chabrol, Agnès Varda ja Alain Resnais, looming niivõrd sügava jälje, et tänapäeva assotsiatsioonid selle terminiga seostuvad just eelkõige kinokunstiga, mida viljeleti 1950ndate lõpu ja 1960ndate esimese poole Prantsusmaal. 1.1 Caméra-stylo Üheks uuele lainele teed sillutanud kirjeks oli kindlasti kriitiku (hiljem ka filmitegija ja kirjanik) Alexandre Astruci 1948. aasta artikkel „La Naissance d’une nouvelle avant- garde: la caméra-stylo“ (Uue avangardi sünd: kaamera-sulepea). Ta kirjutab seal
Televisioonis hakati kajastama kõiksugu erinevaid sündmusi, alustades John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatist ja lõpetades erinevate spordi võistlustega. Jalgpalli võistluseid jälgisid erinevas maailmapaigus miljonid inimesed. Külma sõja ajal oli filmikunst väga heal tasemel, sellel ajal suudeti Hollywoodile konkurentsi pakkuda Rootsist, Itaaliast, Poolast ja Prantsusmaalt. Kõige märkimisväärsem on prantslasest rezisöör Alain Resnais, kelle looming oli isikupärane ja kriitiline. Hollywoodis oli sellel ajal kuulsaimaks filmi rezisööriks Alfred Hitchcock, kelle tuntuimateksks teosteks olid ,,Psyho" ja ,,Linnud". Muusika maailmas tekkis uus stiil, mille nimeks sai rock´n´roll. Selle muusika stiili valitsejaks oli Elvis Presley. Eredamatest tähdedest võib veel mainida Johnny Cashi ja Inglismaa ansamblit ,,The Beatles", kes tegelesid põhiliselt popmuusikaga. Inglismaal muutus