Oluline on vähendada õdede väljalangevust koolist. Probleemiks on arstide ja õdede töötamine väljaspool tervishoiusüsteemi, see on suurem probleem kui tervishoiutöötajate migratsioon. Tervishoiutöötajate arvu planeerimise aluseks on koolitustellimuse prognoos ning õppeasutuse koolitusvõimalused, vastuvõtukonkursside andmed (kas piisavalt kandideerijaid), soovitused Haridus- ja Teadusministeeriumilt, tööandjate vajadused. Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest. 11. Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid, Eesti kogemused 12. Perearstide töö korraldus (perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine, perearstiabi õiguslikud vormid) 13. Haiglate roll tervishoiusüsteemis 14. Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava) 15. Kiirabi korraldus Eestis
õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. (4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu Arstiteaduskonnaga seotud paragrahve on mitu, samas ei ole ükskikasjalikult välja toodud ühtegi teise teaduskonnaga seotud elemente. § 7. Residentuur § 71. Arst-resident § 72. Riiklik residentuuritellimus § 73. Residentuuri finantseerimine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI SEADUS vastu võetud 04.06.2014 jõustub 01.09.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062014002 § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab Tallinna Tehnikaülikooli autonoomia ning tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. § 2. Tallinna Tehnikaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded