Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitnud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt. Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil
Õigus on privileeg, privileege annetati. 13. ja 15. sajandil paavsti ja keisri tariifid, tänu millele sai privilege (õiguseid). Õigused on väärt raha, protsessid paavstikuurias võisid kesta aastakümneid või sadu. Kulud ülisuured, esindaja ülalpidamine. 16 KESKAEGSED LINNAD Varakeskajal võis linn mahtuda ka Rooma teatrisse või hipodroomile. Germaani valitsejad kasutasid Rooma linnade varemeid oma residentsidena. Uus linnade kasv 10. sajandil, kulmineerus 13. sajandil. Seejärel linnade kas Euroopas lõppes, 14. saj demograafiline tagasilangus. Lääne Euroopas eri piirkonnad: 1. Itaalia, Hispaania, Lõuna Prantsusmaa kus linnade kasvus polnud katkestust, linna funktsioon muutus. 2. Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja Saksamaa tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3
annaabi.ee 
