Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid.
Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid.
ja Strasbourgi, teistest reunioonidest, sealhulgas kõigist valdustest ida pool Reini jõge tuli Louis XIV-l loobuda. Prantsusmaa mõjuvõim Euroopas oli saanud esimese tõsise vastulöögi. Hispaania pärilussõda (170114) 1700. aastal suri Hispaania kuningas Carlos II järeltulijateta, pärandades Hispaania Habsburgide valdused Louis XIV noorimale pojapojale Anjou hertsog Philippe'ile, kellest sai nüüd kuningas Felipe V. Testamendis sisaldus nõue, et kuningas resideeriks alaliselt Madridis, mis juba iseenesest välistas kahe riigi ühendamise. Louis XIV nõustus küll Felipe V Hispaania kuningaks kuulutamisega, kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Kui juba Pfalzi kuurvürstkonna pärast oli kogu Euroopa end jalule ajanud, siis nüüd oli Prantsusmaa kontrolli alla langemas pea kogu Lääne-Euroopa. 1701 moodustati Haagis Oranje Willemi/William
annaabi.ee 
