Nende sarnasustest ( ja ka erinevustest ) me nüüd lähtuma hakkamegi, et teada saada, milline selline 85 ,,välja-olendi" füsioloogia olla võiks. Neuronipopulatsioonide erutatavus on rütmiline. Selles väljendubki aju rütmide olemus. Kuid sellised rütmid on hierarhilised, milles esineb väga palju infot. Kuid neid rütme ei tekita stiimulid. Stiimulid hoopis ,,resetivad" olemasolevaid rütme. Näiteks kommunikatsioon kahe erineva ajupiirkonna vahel saab toimuda siis, kui neuronite aktiivsused, mis nendes piirkondades asuvad, hakkavad samal sagedusel võnkuma. Seda nimetatakse neuroteaduses sünkronisatsiooniks. Teadlased pooldavad just sellist neuronaalse kommunikatsiooni ideed. Näiteks tähelepanu tingimustes võivad kaks ajupiirkonda olla omavahel paremini sünkroonis. See tähendab seda, et
funktsioneerimise põhimõttel, kuid erinevused seisnevad ainult funktsioneerimise detailides. Nende sarnasustest ( ja ka erinevustest ) me nüüd lähtuma hakkamegi, et teada saada, milline selline ,,välja-olendi" füsioloogia olla võiks. Neuronipopulatsioonide erutatavus on rütmiline. Selles väljendubki aju rütmide olemus. Kuid sellised rütmid on hierarhilised, milles esineb väga palju infot. Kuid neid rütme ei tekita stiimulid. Stiimulid hoopis ,,resetivad" olemasolevaid rütme. Näiteks kommunikatsioon kahe erineva ajupiirkonna vahel saab toimuda siis, kui neuronite aktiivsused, mis nendes piirkondades asuvad, hakkavad samal sagedusel võnkuma. Seda nimetatakse neuroteaduses sünkronisatsiooniks. Teadlased pooldavad just sellist neuronaalse kommunikatsiooni ideed. Näiteks tähelepanu tingimustes võivad kaks ajupiirkonda olla omavahel paremini sünkroonis. See tähendab seda, et
annaabi.ee 
