liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal kui Keila-Haapsalu raudteed rajama hakati, otsustati Haapsallu kui raudteeliini lõppjaama rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Teise klassi jaama oli ette nähtud suur puhvetitega reisijatehoone, reservuaaridega veevarustussüsteem, veduridepoo koos töökojaga väiksemate remonttööde teostamiseks, ehitised kõigi kaubatoimingute teostamiseks ning aidad materjalide ja tööriistade hoidmiseks. (1,3) Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V.Vestfaleni poolt koostatud jaamahoone eriprojekt valmis 1904. aastal. Haapsallu ei kavatsetud ehitada tüüphoonet, vaid Peterburis ja Moskvas tuntud suvituslinnale kohast suursugust kuurortliku
nimetatakse taandatud soojushulgaks. Antud võrratuses kehtib võrdusmärk vaid pööratavate protsesside korral, mittepööratavate protsesside korral on taandatud soojushulkade summa väiksem nullist. Võime vaadelda vaadelda pööratavate protsesside tsüklit ka üldisemal juhul - eeldame, et tsükli jooksul on iga väike lõik, mille korral süsteemi temperatuur on peaaegu konstantne, pööratav (võime eeldada, et tsükli jooksul on süsteem vastastikmõjus terve hulga reservuaaridega), siis võime kirjutada Qi ∑i Ti ≤0, kus Ti on süsteemi temperatuur väikesel lõigul ning Q i on süsteemi poolt saadud soojushulk sel lõigul ning summa on võetud üle kogu tsükli. Siin tuleb silmas pidada, et kui süsteem annab soojust ära, siis süsteemi poolt saadud soojushulk on tegelikult negatiivne. Kui vaatleme tsüklit kui
annaabi.ee 
