Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. Bretton Woodsi süsteem Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt. Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks.
Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. 5 2.5 Bretton Woods Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt Kolm Bretton Woodsi institutsiooni olid ● Rahvusvaheline Valuutafond, mille eesmärk on anda lühiajalist laenu likviidsusprobleemidega riikidele ● Maailmapank, mis võimaldab riikidel võtta pikajalisi laene ülesehitustöö ja arenguprogrammideks