Ka vabadussõja veteran, aseadmiral Johan Pitka kutsus oma üleskutses mehi üles kodumaa kaitsmisele. Nende kahe autotiteedi üleskutsetel hakkasid mehed kosjoni ette ilmuma. 21. veebruariks oli kokku tulnud üle 32 000 mehe. Selle suurre meeste hulka tõttu tekkisid probleemid relva ja varustusega, sest neid ei jätku kõigile. Mobiliseeriti ka reservohvitserid, korjati kokku teatud arv hobuseid ja vooriesemeid. Märtsialguseks oli kokku tulnud üle 45 000 mehe ja reservohvitseri. Varsti tekkisid probleemid reservohvitseridega, sest nad hakkasid rahutuks muutuma. Neid ei saadeti kohe väeosadesse, vaid nad pidid nädalaid ootama, enne kui kindralinspektor Soodla mõne ohvitseri väeossa saata. Aga need inimesed olid ennast töökohtadest lahti võtnud ning perekondade juurest ära tulnud. Kõik see tekitas pöhjendatud nurinat ja rahuolematust. 1944. aasta alguse mobilisatsioonisaginas kokku tulnud mehed saadeti Viljanidesse ja moodustati
ajateenija lisaks varem omandatule kat, sõjaväepsühholoogiat, juhtimist, paljude muude teadmiste kõrval tead- meditsiini, sidepidamist, pioneerias- misi jao taktikast (kaitse, rünnak, sis- jandust, jalaväe tankitõrjet jne. sivõitlus, varitsus), pedagoogikast, sõjaväepsühholoogiast, juhtimisest, Igal allohvitseri või reservohvitseri lõhkeasjandusest, meditsiinist ja side- kursuse lõpetanul, kes otsustab sõja- pidamisest ning õpib neid jaoülema- väelase karjääri kasuks, on õigus kan- na rakendama. Nooremallohvitseride dideerida kõrgemasse sõjakooli või 72 KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakoolis saavad kõrghariduse Eesti kaitseväe tulevased ohvitserid