[3] 3.2 ÕPPIMISVÕIMALUSED Selles peatükis on lühidalt kirjeldatud õppimisvõimalusiKaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kõrgemas sõjakoolis saab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal. Õppeaeg: · maaväe õppesuunal kolm aastat · õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat · mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud eri kutse- ja täiendusõppe kursusteks. [3] KOKKUVÕTE Antud referaadi põhjal võin järeldada, et naisel on võimalik teha riigikaitses sama edukalt karjääri, kui meestel. Vaja on vaid piisavalt tahtmist ning täita vastavad nõudmised. Tööd tehes jõudsin järeldusele, et meestel ja naistel ei tehta ajateenistuses, reservis või sõjakoolis eriti vahet. Erinevad, veidi lihtsamad, on naiste jaoks vaid füüsilise võimekuse testid
Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale. Osa mehi, kes olid saanud mobilisatsioonist kõrvale hiilida, osa reservohvitsere, osa küüditamisest pääsenuid, kes juhuslikult kodus ei olnud (ka allakirjutanu kuulub nende hulka), pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse:
Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale. Osa mehi, kes olid saanud mobilisatsioonist kõrvale hiilida, osa reservohvitsere, osa küüditamisest pääsenuid, kes juhuslikult kodus ei olnud (ka allakirjutanu kuulub nende hulka), pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse:
annaabi.ee 
