suhtes. 1960-aastateni koosnesid riikide reservfondid peamiselt kullast ja USD-st. Kuid mõlemal on reservina omad tõsised puudused: kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille tootmine on võimalik ainult leiupiirkondades ja tootmiskulud on kasvutrendid. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailma majandusarengus oluliselt maha ning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka USD nagu iga teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks. Võimalus dollarit kasutada sõltub nt oluliselt sellest, millist finantspoliitikat USA ajab ning milline on tema huvi, et dollarit kasutatakse massiliselt väljaspool tema piire. Ühest küljest annab dollari püsimine maailma reservvaluutana soodsa võimaluse USA-le finantseerida oma maksebilansi defitsiiti , kuid samas on see takistuseks riigi majanduse juhtimisel rahapoliitika kaudu. Seetõttu vajatigi mingit uut arvelusühikut, mis ei sisaldaks nimetatud puudusi ja milleks saigi SDR
Kuni 1960ni koosnesid riikide reservfondid kullast ja USA dollaritest, kuid mõlemal on reservina oma tõsised puudused – kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille tootmine on võimalik ainult leiupiirkondades ja tootmiskulud on kasvutrendiga. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailmamajanduse arengust oluliselt mahaning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka usa dollar nagu teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks – võimalus dollarit kasutada sõltub näiteks oluliselt sellest, millist finantspoliitikat USA ajab ning milline on tema huvi, et dollarit kasutatakse massiliselt väljaspool tema piire. Ühest küljest annab dollari püsimine maailma reservvaluutana soodsa võimaluse USAle finantseerida oma maksebilansi defitsiiti, kuid samas on see takistused riigi majanduse juhtimisel rahapoliitika kaudu. Seetõttu vajatigi mingit uut arveldusühikut mis ei sisaldaks nimetatud puudusi ja milleks saigi SDR