Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga sageli ei piisa ning seetõttu eraldab IMF liikmesriikidele ka laenusid. Suhteliselt lihtne on tasakaalustamiseks kasutada kvoodi seda osa, mis ei ületa valuutast sissemakstud summat (25% kvoodist) – seda nimetatakse reserviosaks. Piiranguid ei rakendata seetõttu, et reservi osa kasutamisel võib riik selle vahetada oma rahvusvaluuta vastu. Seega väheneb välisvaluutas reservi osa ning see taastatakse rahvusvaluutaga. Põhimõtteliselt tähendab selline tehing riigi valuutareservi kasutamist. Samuti ei pea riik reserviosa kasutamise eest maksma intressi ja tal ei ole kohustust hiljem see välisvaluutas taastada. Kvoodiosa, mis koosneb riigi koduvaluutast, nimetatakse krediidiosaks ning see on
C.-s Liikmete arv 184 Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992 aastal IMF-iga ühinenud riigid kohustuvad mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Peavad teada andma oma valuutakursi määramisest ja mitte takistama rahvusvaluuta vahetamist. Kvoot IMF-iga ühinedes tasuvad riigid sisseastumismaksu kvoodi, mis sõltub riigi majanduslikust võimsusest. 33 25% kvoodist tasutakse välisvaluutas, nimetatakse ka reserviosaks. Kvootidena laekunud summadest toetatakse liikmete majanduslikku arengut. Kvootide suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs IMF-i rahadele ja hääleõigus. Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi, mida IMF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab. Välisvaluutas sisse makstud kvoodi osa, kvoodi reservosa ulatuses saab liikmesriik vahetada rahvusvaluutat välisvaluutaks piiranguteteta. Reservosa ületavate summade korral on aga sisuliselt tegemist laenuga. 09
annaabi.ee 
