laenusid. Suhteliselt lihtne on tasakaalustamiseks kasutada kvoodi seda osa, mis ei ületa valuutast sissemakstud summat (25% kvoodist) – seda nimetatakse reserviosaks. Piiranguid ei rakendata seetõttu, et reservi osa kasutamisel võib riik selle vahetada oma rahvusvaluuta vastu. Seega väheneb välisvaluutas reservi osa ning see taastatakse rahvusvaluutaga. Põhimõtteliselt tähendab selline tehing riigi valuutareservi kasutamist. Samuti ei pea riik reserviosa kasutamise eest maksma intressi ja tal ei ole kohustust hiljem see välisvaluutas taastada. Kvoodiosa, mis koosneb riigi koduvaluutast, nimetatakse krediidiosaks ning see on omakorda jagatud neljaks võrdeliseks 25%-seks osaks. Esimese osa ulatuses on riigil suhteliselt lihtne vahetada kaduvaluutat välisvaluutaks, kuid talle kehtib taastamiskohustus tavaliselt 3-5 aasta jooksul. Ülejäänud osi nimetatakse ülemisteks krediidiosadeks ja nende
valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga sageli ei piisa, ning seetõttu eraldab IMF liikmseriikidele ka laenusid. Suhteliselt lihtne on tasakaalustamiseks kasutada kvoodi seda osa, mis ei ületa valuutas sissemakstud summat(25% kvoodist) ehk seda nimetatakse reservi osaks. Piiranguid ei rakendatata seetõttu, et reserviosa kasutamisel võib riik selle vahetada oma rahvusvaluuta vastu. Seega väheneb välisvaluutas reservi osa ning see taastatakse rahvusvaluutaga. Põhimõtteliselt tähendab selline tehing riigivaluuta reservi kasutamist. Samuti ei pea riik reserviosa kasutamise eest maksma intressi ja tal ei ole kohustust hiljem see välisvaluutas taastada. Kvoodi osa mis koosneb riigi koduvaluutast nim. krediidiosaks ning see on omakorda jagatud neljaks võrväärseks 25%-ks osaks
annaabi.ee 
