Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka reservatsioonipalga suurus mõjutavad töö leidmise tõenäosust ja seega ka töötuse kestust. 7) Tööpuuduse ennetamine ja vähendamine (mida riik teeb/teha saab) Riik teeb koolitusi/erinevaid programme. Maksab töötu abiraha. Suunab/otsib tööd töötule. Vastata küs. Õppida (eksamiks) 8) Philipsi kõver 9) Inflatisoon ja selle mõõtmine /põhjused ja kulud
21. Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Reservatsioonipalk Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. Reservatsioonipalk Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse reservatsioonipalgaks. Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda palka ja lükkab tagasi kõik, mis on allpool seda palka. 22. Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks Jaguneb kaheks : 1) Aktiivne tööpoliitika- valitsuse poolne tööturu selline reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada a) Uute töökohtade loomine b) Täiend ja ümberõpe c) Hädaabi tööd