saadeti seejärel välisrindele. Kuid Saksamaa aina raskenev rindeolukord sundis üha 14 uute inimressursside otsimisele. 1943. aasta sügisel otsustati Saksamaa kõrgemas juhtkonnas veel kümnete tuhandete meeste väkkekutsumine Eestis ja Lätis. Seda teostas Eestis Hjalmar Mäe 30. jaanuaril 1944 antud määrustega, millega kutsuti sõjaväkke aastakäigud 1904 1923 (40-21 aastased) ja lisaks reservohvitserid, reservallohvitserid, arstid, loomaarstid, apteekrid jm ametite esindajad. Järjest suurem hulk mobilisatsiooni alla kuuluvatest meestest asus end aga varjama või põgenes Soome, mistõttu järgmine, 10. detsembril 1943 välja kuulutatud täiendav mobilisatsioon, mis puudutas 1924. aastal sündinud mehi, kukkus sisuliselt läbi, tuues kokku vaid 900 meest. Kõigile meestele vanuses 1760 kehtestati omakaitses teenimise kohustus. 1944. aasta augustis mobiliseeriti ka 1926
aastal sündinutele. Algas massiline põgenemine Soome, kokku teenis 200. Eesti jalaväerügemendis jt üksustes üle 3000 eestlase. Kuid Saksamaa aina raskenev rindeolukord sundis üha uute inimressursside otsimisele. 1943. aasta sügisel otsustati Saksamaa kõrgemas juhtkonnas veel kümnete tuhandete meeste väkkekutsumine Eestis ja Lätis. Seda teostas Eestis Hjalmar Mäe 30. jaanuaril 1944 antud määrustega, millega kutsuti sõjaväkke aastakäigud 1904–1923 ja lisaks reservohvitserid, reservallohvitserid, arstid, loomaarstid, apteekrid jm ametite esindajad. Kõigile meestele vanuses 17–60 kehtestati omakaitses teenimise kohustus. 1944. aasta augustis mobiliseeriti ka 1926. aastal sündinud poisid, 1927. aastal sündinud poisid kutsuti lennuväe abiteenistusse. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja