paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste
teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki: 1. Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); 2. Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 3. Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks
179-181) Enamik vähemusrahvusi elab koos esialgseis sisserännukoldeis: New Yorgis, San Franciscos, Los Angeleses ja Suure järvistu äärseis linnades. Mehhiklased on jäänud eriti Texasesse jt. Mehhikoga külgnevaisse osariikidesse, kuid viimasel ajal on neid siirdunud ka mujale. Neegrid asustasid varem peamiselt maapiirkondi lõunaosariikides, nüüdisajal elab neist pool Põhjas ja Läänes, eelkõige suurlinnades; maale farmidesse on jäänud ainult 5%. Indiaanlasi on mägiosariikide reservaatidest tööotsinguil lahkunud ja asunud linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1.2 Riigikord USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust, neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist
annaabi.ee 
