Alaline asutus kujunes saarel 18. sajandi algul kui hollandi meremees Johann Doll saarele elama asus. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. Vanim teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal ning Vilsandi tuletorn ehitati 1809.a. 20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret. Elanike arv on saarel ulatunud maksimaalselt 180 - 190 inimeseni. 14. aug 1910. a. sõlmiti Kihelkonna kirikumõisas 6. aastaks rendileping ning Vaika saared kuulutati looduskaitse reservaadiks, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud 1971. aastal Vaika looduskaitseala suurendati ning nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega 7. detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid
jpg ) Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on asustus koondunud soode servaaladele. Õõtsuva pinnaga Puhatu siirdesoo, olles raskesti ligipääsetav, oli kujunenud omaette lindude reservaadiks. Asustus püsis kõrge 1956 aastal oli umbes 10 paari haudelinde 1km2 kohta, värvulisi sinna hulka ei arvestatud. Praeguseks on see siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb
pakutava teenuse (näiteks puhkevõimaluste) lisamine üldist heaolutaset. Ühekordsel teenuse koguse suurendamisel on hinnavaru suurenemine tühine. Mida suurem on aga teenuse pakkumise muutus võrreldes olemasolevaga, ja mida unikaalsem see on, seda vähem elastne on nõudluskõver ning seda märkimisväärsemaks kujuneb tarbija hinnavaru. Mõnikord on tarvis vastu võtta otsus "kas kõik või mitte midagi". näiteks teatud metsaala reservaadiks kuulutamise korral. Just sellisel juhul tuleks hinnata tarbijate nõudlust selle ala järele. Turuväliste väärtuste hindamise meetodid Looduse ja keskkonna väärtuste hindamine on väga kiiresti laienev tegevus (Perman 1999), millel on umbes 40 aastane ajalugu. Samas on see ka vastuoluline, kui isegi mitte "jumalavallatu" tegevus. Üpris sageli esitatakse küsimuse: kas on üldse mõtet keskkonda hinnata? Sellist lähenemist on tunda just ennast looduse ja keskkonna kaitsateks pidavate
annaabi.ee 
