Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp sõltumata tema enda genotüübist. Toimub sügoodis ja seisneb ema geenide avaldumine tulemusena ootsüüti siidud mRNA ja valkude toimes regulaatorainetena sügoodi esimestel jagunemistel. 12.Nimeta protsessid, mis põhjustavad epigeneetilisi muutusi genoomis? DNA metüleerimine, histoonide kovalentsed modifikatsioonid, genoomne imprinting, geeni vaigistaminem, X-inaktivatsioon, reprogrammeerimine, emaefekt, kloonimine jne. 13.Millist protsessi kutsutakse kromatiini remodelleerimiseks? Kuidas toimub? Kromatiini ümberkujundaminel DNA ja temaga seotud valkude kompleksi struktuuri muutmine, mis saavutatakse tavaliselt histoonide keemilise modifikatsiooniga transkriptsiooni ettevalmistavas faasis. 2 peamist mehhanismi: a) Histoonide aminohapete post-translatsioonilised keemilised modifikatsioonid
Geenide regulatsioon Geenide ekspressioon = avaldumine Geenide ekspressiooni erinevused võimaldavad erinevaid rakumorfoloogiaid Inimese vananemine on geenide ekspressiooni muutus Kloonimine on geenide avaldumise reprogrammeerimine Mis on geen? • Tänapäeval on geeni mõistet raske defineerida. Varem oli lihtsam: üks geen – üks polüpeptiid. • Geen kui geneetilise informatsiooni üksus • Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks • Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega.
rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased imetajatel: diploidsed, jagunevat mitootilisels, sooliselt neutraalsed. Gonaadides: oogenees ja spermatogenees.Paljunevad mitootiliselt, massiliselt, soospetsiiline eristuminem, meioosi teostumine, haploidne genotüüp (osaliselt munarakuse). Epigeneetiline reprogrammeerimine (DNA de-metüleerimine), küpse munaraku ja spermatosoide tunnuste kujunemine. Meioos: haploids genotüüpe tekkimine. Üks DNA replikatsioon- kaks jagunemist. Geneetilise materjali rekombinatsioon. Toimub ainul sugurakkudes. Erineva ajagraafikuga oogenees (algab embüoos kaks pausu) ja spermatogeneesis (albad puberteedieas, pausideta). Käivitatakse somaatilise gonaadi- ja neerurakkude poolt. Oogenees: toimub meioos kahe pika pausuga: 1. embrüos , esimese
üks võtmetähtsusega protsesse organismi arengus; võib toimuda rakkude proliferatsiooni, rakkude suurenemise ja ekstratsellulaarse materjali hulga suurenemise kaudu; lisaks aitab kasvamist reguleerida apoptoos. Kasvuhormoon stimuleerib kasvu, käivitades nt maksas insulin like growth factor 1 tootmise, mis toimib mitmete kudede jaoks lokaalse signaalina, suurendades rakkude ellujäämist, kasvu ja proliferatsiooni. Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? moondega arenemine, arengu reprogrammeerimine. Vastsestaadium on sageli seotud pigem kasvamise ja vahel levimisega, täiskasvanu staadium reproduktsiooniga. Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse (enamasti) maismaal elavaks täiskasvanud organismiks
• • DNA metülatsiooni loomulik ja patoloogiline dünaamika: epigeneetiliste signaalide kopeerimine replikatsioonis, epigeneetilise profiili stabiilsus vananemisel; vananedes ja epigeneetilise profiili seos haigustega; polümorfne ehk indiviidide genoomide DNA metülatsioonitaseteme vaheline erinevus ja selle põhjused – nii DNA järjestusest sõltuv ja kui sõltumatu. • • • Epigeneetilise profiili kõrvaldamine ja reprogrammeerimine põlvkondade vahel • Embrüonaalse arengu käigus idurakud demetüleeritakse, mis kustutab vanemspetsiifilise metülatsiooni märgised. Peale viljastumist, isapoolne genoom demetüleeritakse ja emapoolne genoom läbib passiivse demetülatsioon. Ülegenoomne remetülatsioon toimub mõlemas vanemgenoomis ennem implantatsiooni. Imprinditud geenid säilitavad oma metülatsiooni märgiseid läbi