suktsessiooni käigus -> koosluste vahetus –algab elupaikade koloniseerimine ja liigilise koosseisu teisenemine ja arenemine keerukaks ruumiliseks struktuuriks, sealjuures biomass kasvab. Suktsessioon> tõukejõuks organismide keskkonda muutev toime. Muutuvates tingimustes on konkurentsivõimelisemad uued liigid, kes hakkavad vanu välja tõrjuma. Reproduktsioon, elulugu ja dispersioon Organismide eripärad on seotud evolutsiooniga – nad teevad täpselt seda, mis nende esivanemad reproduktsiooniks tegid. Fülogeneetiline piirang – nt harjasussid, kalmaarid, kaheksajalad – annavad 1 kord elus järglasi ja seejärel surevad. Loomad, olgu nad suured või väikesed, surevad lõpuks ikkagi, kuid jätavad järele järglase. Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest (organismirühmadest) – protožoa, mis tekkis terve rea prekambriumi prokarüootide sümbioosi
see väljub uriiniga 3) proteiini lõhustuvus (vatsas lõhustumatu proteiini %) 4) metaboliseeruv proteiin arv, mis võtab kokku peensooles potensiaalselt imenduvate aminohapete koguhulga 11.Söötmisnormid ja normeeritud söötmine. Söötmisnormid jagatakse: 1. Partsiaalsed söötmisnormid arvutatakse tarvet eraldi elatuseks, toodanguks ja reproduktsiooniks 2. Summarsed söötmisnormid on elatuse, toodangu ja reproduktsiooni tarbe summa Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve
annaabi.ee 
