Hulgi- ja jaemüüjad võivad ökomärgist taotleda nendele toodetele, mida nad turustavad oma kaubamärgi nime all. 2.2. Ökomärgise taotlemine ja kasutamine on vabatahtlik 2.3. Ökomärgis antakse teenustele ja kaupadele, mis vastavad kehtestatud ökomärgise andmise kriteeriumidele. Ökomärgist ei anta: 2.3.1. toiduainetele, jookidele ega ravimitele; 2.3.2. kemikaalidele, mis on klassifitseeritud järgmistesse kategooriatesse: väga mürgine, mürgine, keskkonnaohtlik, kantserogeenne, reproduktiivtoksiline või mutageenne. 2.3.3. kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud tarbijat ja/või keskkonda tõenäoliselt oluliselt 8 kahjustavaid tootmisviise või mille tavakasutamine võib olla tarbijale kahjulik. 2.4. Ökomärgise andmise kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa. Kriteeriumid kehtivad tavaliselt 3-5 aastat ning nendega on võimalik tutvuda Euroopa Liidu Teataja kaudu 4. Kemikaalide ohumärgised
Cd+2 on värvusetu ioon, aga mitmete Cd-ühendite värvilisuse tingib anioonne osa. Kaadmiumkloriid on värvusetu, hügroskoopne ehk niiskust imav, pärlmutriläikega valkjas aine, mis lahustub hästi vees (53,2%, 20 °C), vähem etanoolis. Kaadmiumkloriidi esineb ka mitme kristallhüdraadi kujul (Karik ja Truus 2003). 16. juunil 2014 aastal lisas Euroopa Kemikaaliamet (European Chemicals Agency, ECHA) selle aine kandidaatainete loetellu, kuna kaadmiumkloriid on kantserogeenne, mutageenne, reproduktiivtoksiline ning lisaks võib avaldada tõsist mõju neerudele ja luudele (Terviseamet 2014). Seda kasutatakse teatud galvaanielementide elektrolüüdina, tekstiilitööstuses (kangaste immutamisel), fotograafias, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis jne (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumkloriidiga kokku puutudes võib nahale tekkida punetus, sissehingates köha ja hingamisraskused, allaneelamisel kõhuvalu, põletustunne, kõhulahtisus, nohu ja oksendamine. Olenevalt ainega
98. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Molekuli struktuur, toksilisus, lahustuvus, vastupidavus välismõjudele, reageerivus erinevate ainetega, 99. Kuidas klassifitseeritakse ained nende ohtlikuse järgi? 1) plahvatusohtlik, 2) oksüdeeriv, 3) eriti tuleohtlik, 4) väga tuleohtlik, 5) tuleohtlik, 6) väga mürgine, 7) mürgine, 8) kahjulik, 9) sööbiv, 10) ärritav, 11) sensibiliseeriv, 12) kantserogeenne, 13) mutageenne, 14) reproduktiivtoksiline, 15) keskkonnaohtlik. Klassifitseeritakse nende füüsikaliste, keemiliste, tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste alusel. 100. Bioakumulatsioon- aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbritsevas keskkonnas. 101. Toksilisust mõjutavad tegurid: keemiline aktiivsus, kogus, kokkupuuteviis, vanus, tervis, imendumisvõime, kontsentratsioon. 102. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: Populatsiooni arvukuse vähenemine,
annaabi.ee 
