Draamatekstidest olulisim ja kummalisim on „Vaheliku vapustused“ (1942) – allegooriline näidend, kus vaene vabadik on jagamas maad 2 peremehega. Allegooria oli poliitiline, kus näeme Eestit kahe võõrvõimu vahel. Komöödia „Rotid“ (1946) kajastab Saksa okupatsiooni. Raudsepp ei saa õiget sotsialistliku realismi nõksu kätte – komöödia tegemine situatsioonis, kus kellelgi pole põhjust naerda, on niigi raske. Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse äravõtmist, lisandub talle veel vangiminek ja repressioonilaagris ta surebki. Raudsepp oli külakomöödia žanris top1 autor, aga kui nähakse, et selle žanriga läheb hästi, tuleb autoreid juurde. Visnapuu püüdis kirjutada rahvalikke komöödiaid. Vaigur kirjutas näidendi „Kraavihallid“ (1935), August Mälk aga „Vaese mehe ututalle“ (1932)
seinad tulevad ette. Raudsepp valdab hästi komöödiazanrit, aga kui ta hakkab midagi muud proovima, siis pole enam nii kindel, kas see nii hästi välja tuleb. See ei tähenda, et ta andekus oleks kuhugi kadunud. Andekus hakkab aga sattuma loomingu viimases järgus ajakeeristesse. Saksa okupatsiooni ajal on ilmne Raudsepa nõukogude vastastus. Sellest hoolimata püüab Nõukogude võimu saabudes oludega kohaneda. Ta satub 50ndadel aastatel repressioonilainesse ta pannakse vangi ja sureb vangilaagris. Külakomöödias oli ta 30ndatel aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk