Kromatiini remodeleerimise all mõistetakse nukleosoomide liigutamist DNA-l. Nukleosoomide liigutamine on vajalik kõikide DNA-ga seotud protsesside toimumiseks, sest aeg-ajalt on vaja tagada ligipääs nendele DNA lõikudele, mis muidu on nukleosoomidega kaetud või siis sulgeda juurdepääs nendele lõikudele, mis muidu jääksid nukleosoomist välja. Kromatiini remodeleerivad faktorid on olulised geenide aktivatsioonil ja repressioonil, DNA replikatsioonil ja reparatsioonil ning muudel DNA-ga toimuvatel protsessidel. Kromatiini remodeleerivate valgukomplekside tööks on vajalik ATP energia. 11. Apoptoos 88. Apotoosi olulisus organismi arengus. Too näiteid. Apoptoos mängib rolli organite ja kudede elimineerimisel, mis on kasulikud ainult embrüonaalses vastse arengustaadiumis. Koordineeritud suurte rakupopulatsioonide elimineerimine saab aidata kudede kujunemisele ilma naaberrakke mõjutamata.
orgaanilised happed, glükoosi-vahendatud repressioon on aga nõrk. Lisaks süsivesinike transporterite ja kataboolsete ensüümide tööle mõjutab kataboliitne repressioon ka viburite sünteesi, glükogeeni (varuaine) sünteesi, sporulatsiooni ning ekstratsellulaarsete ensüümide sünteesi, mis osalevad polümeeride degradatsioonil. Suhkrute transportimisel rakku ja fosforüleerimisel osaleb fosfoenoolpüruvaadi (PEP) fosfotransferaasi süsteem (PTS). See süsteem osaleb ka kataboliitsel repressioonil. PTS-i moodustavad kaks fosfotransferaasi Ensüüm I (EI) ja HPr ning erinevad suhkru-spetsiifilised permeaasid Ensüüm II (EII). EII koosneb kolmest kuni neljast erinevast funktsionaalsest üksusest, millest kaks vastutavad fosfaadi ülekande eest (IIA ja IIB) ja ülejäänud osa on membraani läbiv. EII moodustab üks või mitu erinevat polüpeptiidi. Fosforüülrühma ülekandmisel PEP-ilt suhkrule osalevad EI, Hpr, EIIA ja EIIB. Lisaks