Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus. Ta käskis paberile panna fasistlikku ideoloogia, kuid teadlased ei saanud hakkama. Repressiivorganiteks olid OVRA ning Julgeoleku erakorraline tribunal. 1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse"
VASTUPANU Aktiivse vastupanu periood oli 1944-1953. Metsavendi võis kokku olla 30'000. Neisrt aktiivselt tegutsevaid ja relvastatuid 10'000. Kõige rohkem metsavendi oli Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Vastupanu võitlust niemtati "sõjaks pärast sõda." Metsavennad olid koondunud 5-10 meestelistesse gruppidesse. Üksikud rühmad ka 50-60 mehest koosnevad. Üleriiklikku juhtimiskeskust ei olnud. Loodeti lääneriikide abile. 1978 langes viimane metsavend - August Sabbe. Repressiivorganiteks olid Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kes kaitsesid Nõukogude võimu. 1944 - algasid massilised arreteerimised. Kokku ahistati 30'000 inimest 1944 1954. aastani. Metsavendadele kuulutati mitmel korral välja amnestia. Neist esimene oli kõige tulusam, sest siis metsavennad uskusid, et tõepoolest neid ei vahistata. Kuna võimud olid valetanud, siis kukkusid kõik edaspidised amnestiate kuulutamised läbi. 50 25.05
annaabi.ee 
