Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes umbes paar tuhat meeleavaldajat, kaasas paarkümmend punast lippu ja loosungeid. Mööduti Vene saatkonnast, kus neid tervitas Zdanov ja Botskanjov, saabuti Kadrioru lossi ning saadeti esindajat K. Pätis juurde, kes nõudis eelmainitut. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson. Võeti vastu seadus, mille järgi
ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Üksikud siiski rajati ning nendest esimene oli 1940. aasta 23. septembril loodud "Krasnaja Niva" kolhoos Narva-taguses Dolgaja Niva külas. 1941. aasta 15. mail alustasid nõukogude võimud Eesti passide väljavahetamist Nõukogude omade vastu. Eesti kodakondsus oli kaotatud küll juba 1940. aasta septembris, kuid vanad isikutunnistused jäid siis veel kehtima. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga. Kohe pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. a juunis hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima isikuid, keda käsitleti poliitiliste vastastena. Juunis 1940 võeti kinni vähemalt 30, juulis 123 ja augustis 117 inimest. Kokku arreteeriti 1940. a jooksul üle
annaabi.ee 
