mõistetel (nt morfeem) peab olema mentaalne representatsioon – selle uurimine/tõestamine polnud uurimiseesmärk. Psühholingvistika eesmärk on leida võti inimese selle mentaalse infrastruktuuri juurde, mis keele võimalikuks teeb. Keele representeerimise mustrid on võrreldavad igasuguste reaalsete taasesitustega, nt muusika taasesitus. See aga ei tähenda, et psühholingvistid mõistaks ja suudaks seletada neuraalset koodi, mida kasutatakse keele mentaalseks representeerimiseks ajus. Mingit sõna või lause mustrit aju neuraalsel „kõvakettal“ ei ole praeguseks suudetud tuvastada, ka mitte ajusimulatsioon. Kuigi ajusimulatsioonid on tänapäeval väga lähedal, aga seda on juba ümber lükatud ka, need olid liiga ülegenereeritud. Keele mentaalsed representatsioonid ei eksisteeri reaalselt. Nad pole keelelise signaali füüsikalised esitused ega selle neuraalsed representatsioonid vaid pigem virtuaalses maailmas eksisteerivad representatsioonid nende
kasutamisel. Keel on hierarhilinr süsteem, mille analüüsimisel piiritletakse erinevad elemendid ja tasemed. Kaheks peamiseks baaselemendiks on 1) sümbolid 2) reeglite kogum nende sümbolite kombineerimiseks ja süsteemseks kasutamiseks ( grammatika) Kõne- keele suuline kasutamine Semantika-tunnuslik, tähenduslik Vahendatud tunnetus- keel loob võimaluse tegelikkuse vahendatud tunnetamiseks ja kirjeldamiseks.õmbritseva tegelikkuse psüühiliseks representeerimiseks,sellesst mõtlemiseks näiteks ei peaeset v situatsiooni vahetult nägema,vaid piisab sõnast ( märgist)selle eseme v situatsiooni kohta. Nii saab tegelikkust tunnetada eemalolevalt. Mõiste -Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Tegelikkuse esemete, protsesside,seisundite jne.kohta on olemaskindelmärk ( signaal) sõna.et kasutajad üksteist mõistaksid ,on igal märgil (sõnal)ja nende ühenditel kindel tähendus.
annaabi.ee 
