loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne). 2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline. 3) Leidsin tema loost tekstianalüütiliselt palju huvitavat, mida on võimalik lahata. Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia ja mõjutamine“ ning Kadri Kasaku arvamusloole „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“
Algul olid küsimused vahepealkirjadena antud, vastused aga ajakirjaniku ümberjutustusena. Intervjuu oli ,,reserveeritud" võimukandjale, eesmärk oli temalt lihtsalt infot saada. Agressiivne, uuriv intervjuu oli veel tundmatu. Teemasid juhatas sageli sisse intervjuu andja. Hiljem tuli telefoniintervjuu ning küsitletavate isikute ring laienes (polnud ainult päris võllid enam). Int. muutus lühemaks ja vestluslikumaks (ka ajakirjanik tuli nähtavale). Int-d kasutati enim reportaazhis ja vestluses. 13. Sõnavabaduse arengu murdesündmused. 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ja poliitiline käärimine. Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses? Sõnavabaduse areng: 17.10.1905 Venemaal kuulutati välja sõna- ja trükivabadus. Tegelikult jäi eeltsensuur kuni trükiseaduse valmimiseni kehtima, mistõttu Eesti suuremad ajalehed protestisid ja katkestasid ilmumise. 1905 november kehtestati järeltsensuur
annaabi.ee 
