otsad SmaI-ga. Igal restriktaasil on oma kindel äratundmisjärjestus. 4. DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimine on teatud DNA lõigu paljundamine. Selleks kasutatakse kas isepaljunevaid süsteeme või PCRi. Isepaljunevad süsteemid – vektorid on kas bakterite plasmiidid või viirusvektorid (viib soovitud geeni rakku). 5. Mis on plasmiid? Plasmiid – autonoomselt replitseeruv DNA rõngasmolekul. Sisaldab replikatsiooni alguspunkti, selektiivset markerit (ampitsilliiniresistentsuse geen) ja unikaalseid restriktaaside lõikesaite. Suurus varieerub 1-400 kbp. Identseid plasmiide võib olla 0-tuhandeid. Insenerigeneetikas nim plasmiide vektoriteks. 6. DNA kloonimise põhietapid isepaljunevas süsteemis. 1. plasmiid isoleeritakse bakterirakust (E. coli) 2. plasmiidi lõigatakse kindla restriktaasiga 3
tundlikud. Aga paljunemistsükkel on neil küll omapärane. Obligaatselt intratsellulaarsed. Elementaarkehake on resistentne paljudele keskkonnatingimustele. Jäik peptidoglükaan küll puudub, kuid välismembraani valkude vahel on ulatuslikud ja arvukad tsüsteiinsillad. EB vormis bakter ei paljune, aga on infektsioosne: seostub retseptoritega ning stimuleerib haaramist rakku. Retikulaarkehake on metaboolselt aktiivne, replitseeruv. Klamüüdiatel on perekonnaspetsiifiline LPS, mida saab komplemendi sidumisreaktsioonil määrata, ja liigi- ja tüvespetsiifilised välismembraani proteiinid. Paljunemistsükkel algab EB seostumisega vastuvõtliku raku mikrohattudele, järgneb aktiivne penetratsioon rakku. Bakter jääb tsütoplasmas fagosoomi. Raku lüsosoomide sulandumist ja järgnevat bakteri tapmist selles inhibeeritakse, kui bakteri välismembraan on intaktne
annaabi.ee 
