kongenitaalsed defektid. Replikatsioon. Viirus siseneb retseptor-vahendatud endotsütoosil, ümbris sulandub endosoomi membraaniga selle sisu hapestumisel, kapsiid ja genoom tsütoplasmasse. Genoom seostub ribosoomiga mRNAna, translatsioon toimub varases ja hilises faasis. Esimesed 2/3 genoomist transleeritakse polüproteiiniks, millest proteaaside toimel saadakse 4 varast mittestruktuurset valku NSPs1…4, igal neist on proteaasne ja RNA-sõltuva RNA polümeraasi aktiivsus. Genoomi replitseerimiseks tekitatakse täispikkuses –RNA. Viimasest genoomikolmandikust sünteesitakse mRNA (üle –RNA, nagu ma aru saan), millest kapsiidi- ja ümbrisevalgud. Viiruse replikatsioonitsükli lõpus võib rakus olevast mRNA-st isegi 90% olla viiruslik. Struktuurvalgud toodetakse hilise polüproteiini (see tagumine ots) proteaassel lõhustamisel. Esmalt toodetakse signaaljärjestus, mis seostub polüpeptiidiga ERil, seejärel
kombinatsioon). Klamber hoiab DNA polümeraasi vabrikut DNA küljes kinni – tagatakse protsessiivsus. 16) RNA praimer – vajatakse DNA sünteesiks. Lühike RNA jupp, mille sünteesib DNA primaas. DNA polümeraas sünteesib ühele poole ühe ahela ja teisele poole teise ahela. Lk = Tw + wr Lk – ahelate omavaheline seondus, Tw – täispöörete arv, wr – teise astme vindid. Replikatsiooni kiirus kuni 1000 nukleotiidi sekundis. E. coli kr APPI replitseerimiseks kulub ca. 1h. Bakterid jagunevad kiiremini kui 1 h. Mitmekorruseline replikatsioon tagab selle, et DNA süntees jõuab jagunemisele järele. DNA süntees sõltub de novo valgu sünteesist. Eukarüootide replikatsiooni initsiatsioonil osalevad valgud. Kui DNA polümeraas kohale jõuab, hakatakse DNA-d sünteesima. Cdk on oluline regulaator – stimuleerib ja pidurdab replikatsiooni algust. Kui esineb Cdk aktiivsus, siis pre-RC kompleksi ei aktiveerita.