sekundaarseks vireemiaks. § Mööda närvikiude - kas peale primaarset vireemiat või siis kohe ilma vireemia staadiumita. Sekundaarne replikatsioon § Ilmneb süsteemsete viirushaiguste korral, kui viirus jõuab kudedeni, kus ta intensiivselt paljuneb. Kui viirust õnnestub takistada sekundaarse replikatsiooni kohta jõudmast (näiteks antikehad vaktsinatsiooni tulemusena), haigust üldreeglina ei teki. § Raku/koe kahjustus § Kui viiruse repilikatsioon rakus ei põhjusta intensiivset raku elutegevuse häiret, kliinilisi nähte ei ilmne. Kui rakud purunevad, lüüsuvad, kaotavad oma funktsioonivõime, kaasnevad kliinilised nähud. Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Ägedad infektsioonid § Hit and run nakkused: rinoviirused, gripiviirus jt. § Süsteemsed nakkused - enamus lapseea infektsioone. Iseloomulik on kahe vireemia staadiumi esinemine. Replikatsioon
vastavalt nende pikkuse ja tsentromeeri asukoha järgi. Kasutatakse kromosoomide arvu ja võimalike muutuste analüüsiks. Tähistatakse naisel 46,XX; mehel: 46, XY. Kui on lisakromosoom, siis tähistatakse mitmes: 47, XY + 21 63. Mitoos, meioos Mitoosi teel jagunevad somaatilised- ehk keharakud. Mitoosi tulemuseks on 2 tütarrakku, kes on mõõtmetelt väiksemad eelasrakust, kuid sama feno-ja genotüübiga. Mitoosi eelduseks on, et interfaasi sünteesiperioodil (S) toimub DNA repilikatsioon ja igas kromosoomis moodustub teine kromatiid. Samuti on oluline, et toimuks käävisüsteemi valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine enne mitoosi algust. Profaasis algab kromosoomide kondenseerumine, mille tulemusena moodustuvad X kujulised kromosoomid, kaovad tuumakesed ja laguneb tuumakate. Samaaegselt toimub tsütoskeleti lammutamine, millest pannakse kokku käävisüsteem (mikrotorukesed, valgud).