rahukonverentsil ses suhtes üksmeelt ei saavutatudki, küll aga pidi Saksamaa juba maksma hakkama. · Kõne all oli, et maksmine võib kesta aastani 1988. · Maksmine käis Saksamaale peatselt üle jõu ja aastail 1921-1922 hakkas ta reparatsioonide tasumist saboteerima, tundes sel puhul Suurbritannia ja USA vaikivat toetust, kuna need ei olnud huvitatud Prantsusmaa liigsest tugevnemisest. · Saamaks Saksamaalt kätte reparatsioonina tarnitavat kivisütt, okupeeris Prantsusmaa koos Belgiaga 11. jaanuaril 1923 Ruhri piirkonna. · Saksamaal kujunes terav majanduslik ja poliitiline kriis ning olukord ähvardas väljuda kontrolli alt. Pead tõstsid nii kommunistid kui parempoolsed jõud. Edasisest suuremast survest päästis Saksamaad üksnes võitjate kartus, et seegi riik satub kommunistide meelevalda. Seetõttu nõustus Pariis reparatsioonide probleemi rahvusvahelise reguleerimisega. ·
Enne Jaapani kapituleerumist toimus liitlaste viimane kokkusaamine, juuli-august Potsdamn. NSVL esindajaks ikka Stalin, USA's (Roosewelt suri mai '45) Truman, Inglismaal oli konverentsi alguses kohal Chruchill (samal ajal parlamendivalmised Ing)ja lõpus oli Atlee. · Lepiti kokku DDDD ehk Saksamaal de-natsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitiratiseeritimine, demomenteerimine (sõjatööstuse sisseseaded monteeritakse lahti ja saadetakse suuresti sõjakahju tasu ehk reparatsioonina võitjariikidele). · Kutsutakse kokku rahvusvaheline sõjatribunal, kes peab sõjakurjategijate üle kohut mõistma. Selle kutsuvad kokku võitjariigid. · Ida-Euroopa sakslased asustatakse ümber Saksamaale. Nt tsehhi, ungari, poola alad. EESTI AJALUGU II MAAILMASÕJA AJAL Selle määras enamasti ära MRP lisaprotokoll. Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. II ms puhkemine tõi Eestisse esmatarbekaupade puuduse (sool, küünlad, tikud, petrooleum)
annaabi.ee 
