· Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus. 5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks.
bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku) Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel. Hinnatakse puidu kena tekstuuri ja kergelt punakat tooni. Must lepp ei lähe niiskes paigas või vees mädanema. (Mustast lepast on suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia vanalinn). Hall lepp on rabe ja kergesti mädanev. Bioloogiliselt no kõige õigem aeg võsa raiuda suve esimesel poolel(eelmise aasta varuained on ära kasutatud) Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse korral ja muude kõhuhaiguste korral(200g vee kohta 1 teelusikas käbisid) Sobib veel suuloputuseks igemepõletiku korral ja kompressiks silmapõletiku korral. 13) Lodjapuu (Viburnum opulus) Harilik lodjapuu ainus looduslik liik
süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1
süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1
annaabi.ee 
