kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides. Üheks suureks erandiks on muidugi Saaremaal asuv Jööri biogaasijaam, mis on eeskujuks paljudele teistele riikidele. Biogaasi tootmine on muidugi keskkonnasäästlik, kuid väga kapitalimahukas. Ka mujal maailmas edeneb see valdavalt dotatsioonide tõttu, sest tegemist on suure ja pikaajalise investeeringuga. Eestis kogutakse biogaasi prügimägedelt (AS Terts, Pääsküla prügila) ja saadakse reoveepuhastusel järelejääva läga kääritamisel (AS Tallinna Vesi, Paljassaare). Kui võtta aluseks põllumajandusloomade arv (2001. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligikaudu 300 000 veist, 125 000 lüpsilehma, 350 000 siga, 50 000 lammast ning 2,5 miljonit kodulindu) ning arenenud piima- ja lihatööstust, on arusaamatu, miks tekkivat orgaanilist jääki ei ole kasutatud biogaasi tootmiseks. Näiteks lehmasõnnikust eraldatava biogaasi
Selline eesmärk orgaaniliste jäätmete käitlemiseks on suur väljakutse nii süsteemi kui tehnoloogia tasemel. Vajalik on süsteemile orienteeritud lähenemine. Bioloogiliste ehk orgaaniliste jäätmete osakaal keskmiselt olemjäätmetes: Biolagunevad jäätmed on: o Põllumajanduslikust tootmisest taimse päritoluga o Sõnnik o Biolagunev materjal linnakeskkonnast (haljastusest, toitlustusest) o Puidutööstusest o Tööstuslikud jäätmed o Reoveepuhastusel tekkinud jääkmuda o Muud orgaanilised jäätmed Tavalisemad põllumajandusest taimse päritoluga jäätmed on: o Põhk teravilja tootmisel o Heinajäägid o Köögivilja tootmisel tekkinud jäägid o Sõnnik Loomade sõnnikutootlikkus tonni sõnnikut (ilma aluspanuta) aastas 400kg looma kohta keskmiselt on: o Broileritel 4,5t o Lammastel 6 t o Hobustel 8 t o Lihaveistel 8,5 t o Piimaveistel 12t o Sead 16t
annaabi.ee 
