Määrus nr 171 (9) Kanalisatsiooniehitiste ehitamiseks vajaliku projekti koostamisel tuleb arvestada: 1) parimat võimalikku tehnikat; 2) reovee tegelikku ja prognoositavat arvutushulka ning reostusnäitajaid; 3) vajadust piirata saastunud sademevee heitmist veekogudesse; 4) vajadust tagada uue reoveepuhasti ehitamise ajal vana reoveepuhasti häireteta töö või reovee puhastamine mingil muul viisil. Määrus nr 171 (10) Reoveepuhastitest, välja arvatud süsteemid, mida kasutatakse alla 5 m3 heitvee immutamiseks ööpäevas, peab olema võimalik võtta proove nii juurdevoolavast reoveest kui ka väljuvast heitveest. Süsteemist, mida kasutatakse alla 5 m3 heitvee immutamiseks ööpäevas, peab olema võimalik võtta proove juurdevoolavast reoveest. Määrus nr 171 (11) Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning
Künnis-Beres Läänemeri - reovete suubla Mis on reostus ? Reostus on üldjuhul kas: Punktreostus, kui reostus tuleb paiksest saaste- allikast (reoveepuhasti, kanalisatsiooni torud) Hajureostus, kui reostus- allika asukohta pole võimalik täpselt kindlaks määrata (uhteveed metsa- alalt, karjamaadelt, põldudelt, jne) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Punktreostusallikad Läänemere piirkonnas Punktreostusallikate reostus pärineb peamiselt reoveepuhastitest (asulad, linnad, tööstusettevõtted). • Reoveepuhastitest väljuv vesi peab vastama range- tele puhastusnõuetele (mis mere koormusest ja tund- likkusest tulenevalt on Läänemere piirkonnas rangemad kui mujal Euroopas) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Punktreostusallikate kontroll Punktreostuse puhul mõõdetakse reostuskoormust, milleks määratakse/analüüstakse vees järgmisi parameetreid: • Hõljuvainete sisaldus • Orgaanilise aine sisaldus