lämmastiku ja fosfori sidumine aktiivmuda baktermassi koosseisu. Protsessi tarvis on vaja vette juhtida piisavas koguses hapnikku ehk teisisõnu vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite vahendusel. Bioloogilisest puhastusetapist voolab vesi edasi järelsetititesse, kus aktiivmuda settib ning puhas vesi voolab reoveepuhastist välja. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. Septik on kahe või kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena,
HAPNIKU SISALDUST ON VAJA SUURENDADA EHK TEISISÕNU ON VAJA AERETEERIDA BASSEINIDES OLEVAT REOVETT, SEST ORGAANILIST AINET LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID NAGU BAKTERID, SEENED - KES VAJAVAD HAPNIKKU. SEL JUHUL ON TEGEMIST AEROOBSE LAGUNDAMISEGA. PEALE AEROOBSETE BAKTERITE OSALEVAD JA TÕSTAVAD LAGUNDAMISE PROTSESSI EFEKTIIVSUST ANAEROOBSED BAKTERID . BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD
tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitised ·Otstarbe järgi: maaparandus- või veemajandusehitistega (Maaparandusehitised kanalid,
annaabi.ee 
