Koonga küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev kaheastmeline nõrgbiofilter puhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest: · Kaks eelseptikut ehk eelsetitit; · Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine; · vahepumpla · 1. nõrgbiofilter; · vahepumpla · 2. nõrgbiofilter; · järelsetiti · vahepumpla · pinnasfilter. Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla aladimensioneeritus ning suure tõenäosusega ka suur infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovee koguses. 16.04.2012 kuni 15
Kui reovee eralduse ööpäevane või nädalane ebaühtlustegur on väga suur, tuleb vooluhulga ja reostuskoormuse ühtlustamiseks paigaldada ühtlustusmahuti. Asulatest eemal olevate loomafarmide reovee võib vedelsõnnikutehnoloogia kasutamisel juhtida vedelsõnniku hoidlasse. Muudel juhtudel tuleb reovesi koguda selleks spetsiaalselt ettenähtud mahutitesse, kust veetakse reovesi lähima asula purgimissõlme või puhastada farmi juures asuvas põhipuhastis. Farmide reoveepuhastina tuleks eelistada ekstensiivsemaid puhasteid: õhustatava esimese astmega biotiike või pinnaspuhasteid. Kui hüdrogeoloogilised tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka