[2] Gangese reostuse vähendamiseks on võetud ette palju ning raha kulutatud veelgi rohkem. Siiski jääb midagi puudu ning jõe reostatus aina kasvab. 5.1.Ganga Action Plan Reostuse leevendamiseks on kasutusele võetud mitmeid programme, näiteks Ganga Action Plan GAP (Ganga Tegevusplaan), mis algatati suure uhkeldamisega 1985 aastal Rajiv Gandhi poolt. Pärast 15 aastat ja 901,71 x 10¹º ruupiat polnud siiski programm suutnud vähendada jõe reostustaset. [16] 1995 nimetati GAP ümber: National River Conservation Plan NRCP (Riiklik Jõe Säilitamise Plaan). 1993.aastal käivitati uus programm - GAP II, mis 1996 liideti NRCP-ga. Nende programmide eesmärgiks oli jõevee puhastamine saastatusest, et saavutada rahuldav veekvaliteet. GAP'i asutajad kujutasid vaimusilmas ette, et päevas sõelutakse, juhitakse kõrvale ning puhastatakse 1340 millionist liitrist reoveest 882 millionit liitrit vett
Moodustuv prügilagaas sisaldab põhikomponentidena metaani ja süsihappegaasi. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Uutes prügilates võidakse gaasikogumistorud paigutada jäätmemassi koos jäätmete ladestamisega. Vanades prügilates võib gaasikogumistorud puurida jäätmemassi või kaevata jäätmemassi sisse. Prügilagaasi kogumine vähendab nii atmosfääri reostamist kui ka alandab nõrgvee reostustaset. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: Jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid. Jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Jäätmete paigutus ja käitlemine:
annaabi.ee 
